Ma käisin sellel suvel.. või siis juba möödunud suvel pulmas. Ei, mina ei pildistanud: ametlik fotograaf oli ikka hulka parem, nimelt minu suur suur lemmik Krista Kõiv (mulle nii lihtsalt meeldivad ta tööd). KUID mina assisteerisin fotograafi ja paaril vabal hetkel proovisin ka kätt. Nii et neid pilte ärge vaadake pilgul, nagu ma oleks pulmafotograaf olnud, neid pilte vaadake pilgul: kui ma satuksin kaadri taha luurama.
Esimene pulm oli eriline nii pruutpaari kui pulmaseltskonna poolest: paar puha (endale omaselt) mustas, tunnistajateks registreerimisel koer ja fotograaf oma kaaskonnaga. Intiimne üritus, mõnus õhtupoolik, “päris” pilte sellest näete SIIN.
Teises pulmas olin ma juba kohal ettevalmistusperioodis.
Tunnistan, et selline mitteametlikum pool ilmselt rohkem minu osa ongi: seal ma tunnen end kui kala vees. JA ei oma mingit ambitsiooni saada suureks ja kuulsaks pulmafotograafiks (mõnikord tundub, et osade jaoks oleks see justkui kvaliteedimärk: oled pulmas pildistanud, tähendab, oled fotograaf; mina ei pea pulma oma eesmärgiks).
Mõni värviline pilt ka sekka: assisteerijana ei olnud mul mõtet vaba hetke tekkides fotograafi tööd dubleerida. Seega huvitas mind pigem pool: kuidas fotograaf tööd teeb. Ilusessiooni sai tehtud mere ääres, Pirita kloostrivaremetes, lõpuks maabusime aga parki.
Enne kui te minu koledaid pilte edasi vaatate (ametliku fotograafi ilupiltide jadas tundub minu jäädvustus tõepoolest pigem sekundaarsena), LINK ka Krista postitusele, mis tehtud sama pulma kohta. Krista ON osav!
No näete isegi, et ma olen rohkem tagaridade vahel roomaja. Kusjuures hiljem sama pulma galeriid üle vaadates pidin tunnistama, et olin lausa osav: ma ei olnud jäänud ühelegi pildile. Väga meeldiv, eks üheks assistendi ülesandeks kaasa löömisel ongi ju see, et ise jalgu ja ette koperdama ei jääks.
Mõnus oli pildistada, kui polnud otsest kohustust seda teha: ametlikul fotograafil on ikkagi (vähemalt tseremooniatest) ametlikud põhijooned ees, mida tuleb jäädvustada, mina võisin aga niisama tagaridades oma hetke oodata. See juba kord on nii, et sa ei saa üheaegselt olla eesliinil ja kaitsta ka seljatagust, kuigi võimalusel püüad jõuda kõikjale.
Õnnitluste ja grupipiltide ajal nautisin mina näiteks taustamelu.
Krista muidu rääkis, et välismaal ongi tihtipeale kombeks kutsuda pulma ametlik fotograaf JA dubleeriv fotograaf: viimane pildistab tagaridu ja roomab mööda põõsataguseid. Vat kui see komme Eestisse ka jõuab, olen mina või sees, kindel see: seni aga hoian madalat profiili.
Minu klõpsud maailma 
Hehee, ma näen seda postitust alles nüüd.
Sa tegid Hannese 3 lemmikpilti (siluett mere ja koeraga, kleidiväänamine ja selja tegant ründamine). Ja tema oli see, kes kogu pildistamisse alguses suure skepsisega suhtus… Ta ei suuda tänaseni otsustada, milline neist meie mustal magamistoaseinal võiks rippuda :D
Väga kift oli neid pilte leida, kohe kohe saab sündmusest aasta ja mõnus läbi piltide meenutada just seda siginat-saginat!! Aitäh! :)